Tervisetestid

Toidutalumatuse test NutriSMART® annab kiire ülevaate, kas Teil võib esineda (varjatud) talumatust 57 kõige sagedamini menüüs oleva toiduaine suhtes.

Tihti ei oska me oma igapäevaseid suuremaid ja väiksemaid terviseprobleeme toiduga seostada, kuid hinnanguliselt kannatab kuni 45% elanikkonnast toidutalumatusest tingitud vaevuste käes. Toidutalumatus avaldub erinevate sümptomitena ja võib avalduda alles mitu päeva hiljem peale sobimatu toiduaine tarbimist. See on ka põhjuseks miks toidutalumatuse väljaselgitamine ilma testita nii keeruline on. NutriSMART® toidutalumatuse test annab aimu, mis toiduainete osas esineb kehal suurenenud tundlikkus, st mille seedimine nõuab suuremat pingutust ja võib kaasa tuua erinevaid tervisehäireid. Testi tulemused aitavad vajadusel korrigeerida oma menüüd ning parandada enesetunnet, kehakaalu ning välimust.

NutriSMART® toidutalumatuse testi võiks teha juhul, kui Teil esineb vähemalt üks allpool olevatest sümptomitest:

• ärritunud soole sündroom ja muud seedesüsteemi vaevused (puhitus, kõhuvalud, iiveldus)
• kõhukinnisus ja / või kõhulahtisus
• kehakaalu tõus, alakaal jm kaaluprobleemid
• peavalud ja / või väsimus
• nahaga seotud vaevused, nt akne, vistrikud, komedoonid; atoopiline dermatiit, ekseem, nahasügelus jt
• hingamisteede probleemid: nohu, põskkoopapõletik ja astma
• luude ja lihaste probleemid: artriit, liigesvalu, lihasvalu ja nõrkus
• kesknärvisüsteemi häired: migreen, peavalu, keskendumishäired, tuju- ja käitumismuutused, depressioon, ärevus, väsimus ja hüperaktiivsus.

Testi teostatakse sõrmeotsa verest ja vastused selguvad paari tunni jooksul, seejärel tehakse kokkuvõte. Kokkuvõttev vastus kliendile valmib järgmiseks päevaks.

NB! Toidutalumatus ei ole toiduallergia!
Need kaks erinevad teineteisest nii otseste sümptomite kui ka organismi immuunmarkerite poolest. Allergia on äge reaktsioon, mis väljendub reeglina koheselt peale allergeeniga kokku puutumist, toidutalumatus avaldub erinevate sümptomitena ja võib avalduda alles mitu päeva hiljem peale talumatu toiduaine tarbimist. See on ka põhjuseks miks toidutalumatuse iseseisev väljaselgitamine ilma testimiseta nii keeruline on.

Veresuhkur ehk glükoos. Et glükoos pääseks rakkudesse ja sellest saaks igapäevaseks eluks vajalik energia, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata vere suurest suhkrusisaldusest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Tekib suhkruhaigus ehk diabeet.

Kolesterool on rasvataoline aine, mida esineb kõikjal kehas. Sel on tähtis roll rakkude ülesehituses ja D vitamiini ning mõnede hormoonide tekkes. Kolesterooli ületootmine ja liigne toidukolesterool (kaasaarvatud küllastatud rasvad, mis muudetakse maksas kolesterooliks) võivad põhjustada vere kolesteroolitaseme tõusu.

Inimesed sagedasti kurdavad väsimust, pearinglust, hingeldust ja muid sümptomeid,
mida põhjustab normaalsest hemoglobiini tasemest erinev näitaja.
Hemoglobiin on rauda sisaldav, verele punast värvust andev valk, mille põhiülesandeks
on hapniku viimine kopsudest keha kõikidesse organitesse ja kudedesse.
Hemoglobiini taseme teadmine annab infot inimese tervisliku seisundi kohta ning loob
võimaluse ennetada mõne tõsisema terviserikke tekkimist.
Pikendades nõnda tervelt elatud aastate arvu.

Normväärtusest madalam hemoglobiini tase põhjustab aneemiat. Aneemia tagajärjel väheneb
vere võime transportida hapnikku kudedesse, põhjustades hapnikupuuduse organismis.

Peamised aneemia sümptomid on:

• kahvatus
• väsimus
• ärritatavus
• õhupuudustunne
• madal vererõhk
• valulik keel
• söögiisu vähenemine või puudumine
• peavalu

Hemoglobiini soovituslikud väärtused

*Naistel 12,1 – 15,1 g/dl
*meestel 13,5 – 15,1 g/dl

Ekspressuuring hommikusest uriinist, mis võimaldab uurida põletikulisi protsesse kuseteedes.

Uriiniproovi võtmine:

uriiniproovi jaoks mõeldud proovinõud (steriilne tops) saate küsida raviregistratuurist
ärge katsuge proovitopsi seest ega pange sinna kõrvalisi esemeid
urineerige otse proovitopsi. Uriini ümbervalamine ühest nõust teise ei ole lubatud
uriini analüüsiks võtke hommikune ärkamise järgne uriin. Vajadusel võite juua kuni ühe klaasi puhast maitsestamata gaasita vett
peske enne uriiniproovi võtmist ennast sooja voolava veega. Ärge kasutage mingeid pesemisvahendeid (seepi, nuustikut).

Meestel on soovitatav alates 50. eluaastast teha korra aastas PSA (prostataspetsiifiline antigeen) test. Juhul kui lähisugulastel on diagnoositud eesnäärme- või rinnavähki või esinevad urineerimisvaegused, peaks esmase kontrolli tegema juba 45. aastaselt. Tervete meeste veres on PSA tase enamasti madal. Oluliseks tõusnud PSA väärtuseks loetakse 2,5 ng/ml või PSA tõusu 0,6 ng/ml aasta jooksul, selliste väärtuste korral on soovitatav mehel teostada täiendavad uuringud eesnäärme haiguste välistamiseks.
Kiirtesti järgi saab välja selgitada PSA arvu tõusu ning hinnata edasise uuringute ja ravi vajadust. Kiirtest tehakse 2-3 tilgast sõrmeotsa verest. Vastuse saab 5-6 minutiga. Positiivse väärtuse korral pöörduda perearsti poole.